Rein Veidemann, 12.–19.7.2026, Kuressaare
Suveseminar Kuressaares: emeriitprofessor Rein Veidemanni ja filosoofiadoktor Jaan Õispuu juhendamisel sukeldume eesti keele ja kirjanduse süvakihtidesse – kuus päeva mõtteid, arutelusid ja kultuurielamusi kaunil Saaremaal.
Kuressaares, ajaloolise hõnguga Thule Kojas, peavad seminari emeriitprofessor Rein Veidemann ja emakeeleõpetaja, fiosoofiadoktor Jaan Õispuu.
Seminari kuue päeva jooksul põimuvad kolm keelepäeva ja kolm kirjanduspäeva, pakkudes sügavamat arusaamist nii meie keele sisemistest peensustest kui ka kirjanduse loovast jõust. See on rännak nüanssidest narratiivini – sissevaade eesti kultuuri süvakihtidesse, mõtte- ja sõnavara avarustesse.
Keele- ja kirjandusnädala lõpetuseks on osalejatel soovi korral võimalus kogeda ka muusikalist kõrghetke: Richard Wagneri ooperit “Reini kuld”, mida Vanemuise teater esitab esmakordselt Kuressaare piiskopilinnuse võrratus miljöös.
See seminar on sulle, kes soovid võtta aega, et mõtiskleda, kuulata ja arutleda – ning kogeda eesti keele ja kirjanduse sügavust ainulaadses keskkonnas.
10.00–13.15 Keeleseminar
Keeleseminar viib osalejad kolmepäevasele lingvistilisele ekskursile, kus vaadeldakse eesti ja soome keelt nii
ajaloolises kui ka tänapäevases kontekstis. Tekstide ja harjutuste kaudu luuakse võrdlev perspektiiv, mis aitab
paremini mõista keelte sarnasusi ja erinevusi ning keelelise arengu laiemat tausta.
Keelekuvandid kuni 20. sajandi alguseni
Seminar algab ülevaatega eesti ja soome keelte varasemast arengust. Tekstide ja harjutuste kaudu otsime radu,
mida mööda liikusid need sugulaskeeled uue ajani.
11.30–11.45 Kohvipaus
10.00–13.15 Saaremaa keel ja Johannes Aaviku pärand
Keeleseminari teisel päeval keskendume Saaremaa keele eripärale ning selle võimalike viidetega soome keelele.
Erilise tähelepanu all on Johannes Aaviku roll keeleuuenduse eestvedajana.
11.30–11.45 Kohvipaus
13.00–14.00 Aavikute maja ühiskülastus
10.00–13.15 Tänapäeva eesti keel ja stiil
Seminar lõpeb pilguheitega nüüdisaja eesti keelele: vaatluse all on eesti keele tänapäevased arengud ning
stiiliküsimused.
11.30–11.45 Kohvipaus
10.00–11.30 Keel ja kirjandus
11.30–11.45 Kohvipaus
11.45–13.15 Eesti kirjandusloo momentumid
10.00–11.30 Autor – teos – lugeja
11.30–11.45 Kohvipaus
11.45–13.15 Uus normaalsus?
Suurte narratiivide (eepika) taandumine; kirjanduse kui lugemisruumi enda taandumine ühiskonna äärealale.
Paradoks: ilmuva kirjanduse hõlmamatus nimetustena, samas tiraažide kokku kuivamine.
Kokku (üheks) lugemise asemel lahku lugemine. Kaanoni hägustumine. Igamehekirjandus. Lugemise kriis.
Kas tehisaru võtab üle nii kirjutamise kui ka tõlgenduse? Kas kirjandust saab üldse õpetada? Ja kui, siis kuidas?
10.00–11.30 Rein Veidemanni romaani „Lunastatud“ lähilugemine I
Ajalugu ja väljamõeldis, narratiiv ja finessid. Teose kompositsioon. Otsustavad kohad ehk
loci communes. Jutustava keele imitatsioon (mälestuslik jutustamine). Karakteriloome. Puänteerimine.
11.30–11.45 Kohvipaus
11.45–13.15 Rein Veidemanni romaani „Lunastatud“ lähilugemine II
Omaeluloolisus, pihtimuslikkus. „Ainult armastus võib armastada“ kui romaani läbiv ja kandev juhtmotiiv.
Ühine ajakava (kõik kursused)
Vastutav reisikorraldaja on Eesti ja Balti riikide suurim reisibüroo Estravel.
Rein Veidemann (sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on tunnustatud eesti kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja õppejõud.
Veidemann on töötanud mitmesugustes kultuuri- ja haridussektori ametites: ajakirjanikuna, toimetajana, teadusasutustes teadustöötajana ning ülikoolides õppejõuna. Ta on olnud Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja ja korraline professor (2001–2005) ning Tallinna Ülikooli eesti kultuuri professor (2005–2016). Alates 2016. aastast on ta Tallinna Ülikooli emeriitprofessor.
Lisaks teadus- ja õppetööle on Veidemann avaldanud romaane, esseesid, tõlkeid ja arvukalt kirjanduskriitilisi teoseid ning artikleid. Tema teosed kajastavad eesti kultuuri ja identiteedi küsimusi.
Rein Veidemanni CV
Jaan Õispuu (sündinud 16. märtsil 1955 Kuressaares) on tunnustatud eesti keeleteadlane, teadus- ja õpikogumite koostaja ning tõlkija.
Ta lõpetas 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina ning omandas 1995. aastal filosoofiadoktori kraadi. Tema teadustöö keskendub peamiselt karjala keelele ja kirjandusele, soome-ugri keelte uurimisele ning keele ja kultuuri seostele.
Õispuu on koostanud ja toimetanud mitmeid teaduslikke väljaandeid. Lisaks on ta tõlkinud vepsa keele teoseid ning uurinud soome rahvuseepose "Kalevala" päritolu ja seoseid teiste läänemeresoome rahvastega.
Õispuu on aktiivselt osalenud teaduskonverentsidel ning tema teadusartiklid on ilmunud mitmesugustes teadusajakirjades. Tema panus soome-ugri keelte ja kultuuride uurimisse on hindamatu.
Jaan Õispuu CV